Maastricht - here I come!!!

Niisiis käes on pühapäeva õhtu ja ma olen juba viies päev oma uues kodus - Maastrichtis, Hollandis. Aga veel enne, kui ma oma toredast elust siin lobisema kukun, väike eellugu, kuidas ma siia üldse kohale jõudsin ...

... oli käes 23. august ja esmaspäev ehk siis minu viimane tööpäev enne puhkust ... faktiliselt algas mul 24. august puhkus ja kestab kuni 24. september, aga tegelikkuses lendasin ma juba 25. august varahommik Hollandi poole. Veel esmaspäeval ei tahtnud ma kohe mõeldagi, mida kõike enne äralendu veel tegema pidin - päeval oli vaja veel tööd teha ja tööjuures kodinad kokku korjata, kogu maksusaladus tööjuurde maha jätta :)) ja veel enne lahkumist pidada pisike lahkumispidu töökaaslastega, õhtul lahkumispidu sõpradega ja pakkimine (tuleb tunnistada, et ma ei ole ikka veel suutnud end selles vallas parandada ja mul polnud MITTE ÜHTEGI asja esmaspäevaks veel pakitud:P). Ühesõnaga palju oli veel teha ... aga see on ju täitsa minu moodi - kõik tuleb jätta ikka viimasele minutile, et mitte mingi hinna eest veel viimastel tundidelgi enne äralendu igav ei hakkaks ;))) Aga eks ma ikka mõtlesin, et pean pihta hakkama, et vähemalt õigeks ajaks lennukile jõuaksin!

Esmaspäeva õhtu lõppes ühesõnaga sõprade seltsis Lagedil ja teisipäeva hommikul ma ärkasin ning mõtlesin, mida kõike ma tegema pean. Alustuseks sõitsin ma mingi kell linna, jooksin käbe kingsepast läbi ja pärast seda läksin veel tööjuurest läbi, kuna pidin mõned asjad veel korda ajama. Tööjuures läks oodatust kauem aega, aga õnneks sain sealt ikka minema ;)) Pärast seda käisime koos Marioniga poes, tegin vajalikud ostud Hollandi tarbeks ning viimase hetke passifotod. Lõpuks sain ka koju pakkima minna ... ütleme nii et pakkimine läks ikka väga vaevaliselt ... mulle kohe ei meeldi pakkida ... öösel sain siis lõpuks pakitud, kui ma end lõpuks ikka kokku võtsin ja hakkasin korralikult pakkima. Sain veel öösel mingi 1,5h magada enne kui üles pidin ärkama. Lennuk läks mul kell 5.31 varahommikul. Lennujaamas pidin olema umbes kell 4.30. Suutsin siis kell 4 ärgata, käbe end valmis seada ja auto peale hüpata. Loomulikult saime kodust minema sõidetud hiljem, kui plaanisin. Marion sõidutas mind lennujaama ja emme tuli ka saatma. Põhimõtteliselt jõudsin ma ikka viimasel minutil oma pagasit ära andma ... aga ega see pole ju üllatus minu puhul. Niisiis panin pagasi kaalule ja ülla ülla - 4 kg üle. Mul kästi 2 kg vähemaks võtta ... no sain sellega ka hakkama. Lennujaamas saime Urzula, Sigridi ja Margusega kokku. Nati veel uimerdasime enne seda, kui turvaväravatest läbi läksime. Marion, emme ja Veiko lehvitasid meile ja nii me läksimegi lennuki peale!

Lennusõit läks täitsa kiirelt, õhkutõus, väike liuglemine taevas, vahepeatus Vilniuses, uuesti õhkutõus ja siis juba maandumine Amsterdamis. Pärast seda kui oma pagasid olime kätte saanud, seadsime sammud kohtumispaika meie korteriomaniku Vincentiga, kes oli eelnevalt lahkelt pakkunud, et tuleb meile lennujaama vastu ja saame kõik koos autoga Maastrichti sõita. Ainuke probleem oli selles, et meie korteriomanikul Vincentil pidi väga pisike auto olema, enne oli tal VW Polo, aga kuna see olevat remondis, siis pidi tal hetkel veel pisem auto olema - mingi Hyundai. Niisiis, kui jõudisme meie kohtumispaika, siis seisis seal tõesti pisike Hyundai ja me mõtlesime kõik, et kuidas me sellesse pisikesse autosse mahutame 4 inimest ja meie kolme pakid? Pärast tervituste vahetamist asusime pakke autosse toppima. Vincent lasi ühe tagumise istme autos alla ja kõik kolm suurt kohvrit ning meie käsipagasid mahtusid ära, kuid autouks ei tahtnud kinni mahtuda. Seega nihutasime veidi kohvreid ja ruumi tekkis juurde ;))) lõpuks mahutasime veel ka Marguse suure ja pisikese pagasi ära. Täitsa ime, aga mahtusimegi kõik koos pakkidega ära. Margus läks jalamehena rongiga, Vincent andis talle veel kupongi, millega ta sai upgrade'ida oma tavaklassi rongipileti 1st class rongipileti vastu. Vincenti pisikene Hyundai täitsa liikus, isegi kiiremini, kui lubatud. Kiirteel sõites oli pidevalt 120km/h asemel 140 km/h sees ... kohale saime päris ruttu.

Peatusime täitsa meie koduukse ees tänaval. Kobistasime oma suured pagasid uksest sisse ja heitsime esimese pilgu oma korterile. Esimene üllatus oli see, et korter tundus ikka päris suur ja et meie korter on lausa läbi kahe korruse. Esimesel korrusel on suur tuba avatud köögiga ja tualettruum ning teisel korrusel 2 magamis tuba ja vannituba. Teisele korrusele viib pikk ja kitsas trepp, tuleb tunnistada, et see on suht ohtlik trepp, suure jooksuga nagu mul kombeks sealt küll alla ei saa tulla. Igatahes meie Urzulaga jagame üht magamistuba ja Sigrid pesitseb teises magamistoas. Urzula ja minu voodid meenutavad ausalt öeldes veidi selliseid sõjaväe voodeid :P madratsid pole ka just kõige pehmemad, aga ongi ehk kasulik seljale :P Korteris levib meil wifi no ja mida üks tänapäeva noor veel ihkab eksole ;)) Maja ees on meil eel boonuseks terrass ka ja teisel korrusel rõdu.

Esimese päeva ehk kolmapäeva veetsime me koristades. Enne aga kui alustasime, leidsime aega ka friikaid sööma minna - väidetavalt parimasse friikate kohta. No olid küll head jah, aga kui vinguda, siis poleks nad pidanud selle kastmega küll neid üle uputama, mis ma ekstra sinna juurde ostsin :) Pärast pöördusime tagasi koju, et lasta torumees sisse, kes meile sooja vee tagasi organiseeriks, kuna see oli ka enam-vähem ainuke asi, mis meil korteris veidi nihu oli. Pärast seda seadsime sammud Jumbo supermarketisse, et osta puhastusvahendeid, kuna kohe esimesel päeval aulstasime esimese korruse koristamisega ja see võttis meil aega hiliste õhtutundideni. Tundub, et eelmine üürnik väga korda ei armastanud. Sega ütles ka korteriomanik Vincent. Ta olevat siin juba tükk aega koristanud, aga no mis siis ikka, koristasime veel ;) Vahepeal jõudis ka Margus meie poole, kuna kogu tema varandus oli meie pool ja tema korteris polnud isegi mitte voodit, kus magada. Ette rutates olgu öeldud, et Margus oli meie korterikaaslane kuni pühapäevani ...

Neljapäeval võtsime koristamisega veidi vabamalt ning võtsime ette magamistoad, kus puhastasime põgusalt ära kapid ja riiulid. Pärast lõunat lubas eelmise aasta tudeng Gonzalo meile teha väikese tutvustustiiru ülikooli ja Maastrichti linnaga. Saime kokku Vrijthofi McDonalds'i juures ning alustasime seal oma tuuri. Pärast mõnetunnist tiirutamist linnapeal, otsustasime minna pizzat sööma. Pärast istusime veel veidi pubis ja lõpuks jõudsime ringiga koju tagasi.

Reedel ärkasime üles, tegime juba teist päeva oma oivalist putru, mis kohe mitte ei tahtnud enam alla minna, sest tuleb tunnistada, et puder ei ole siin absoluutselt mitte pudru moodi. Pigem nagu imikute toit, vedel ja noh kuidas ütelda, mitte eriti ... Pärast hommikusööki kiirustasime City Halli'i, et küsida, kas oleks võimalik muuta broneeritud aega linnavalitsuse ametniku juurde, et end Maastrichti linnas registreerida. Ütleme nii, et kui ma Eestis mõtlesin, et teenindus pole just kõige parem ja inimesed ei ole vahel kõige sõbralikumad ja abivalmis, siis reedel sai mulle selgeks, et siin Hollandis pole nad üldse mitte sõbralikud ... ei tea kas see on tingitud sellest, et ma olen välismaalane või käituvad nad kõigiga nii. Igatahes ei olnud see tädi seal minuga üldse mitte sõbralik. Sain lõpuks küll aja ümber muudetud, aga alles kuu lõpuks. Niisiis läksime pärast seda vahejuhtumit koju ja mõne aja pärast Aldi supermarketisse, mis pidi olema odavam koht, kust süüa osta. Tegime oma shopingu seal ära, teised juba maksid oma toidu eest ja mina olin viimane meist, kes maksis. Arve oli mul 3,62 euri. Andsin 10 euri, mõtlesin, et saangi raha väiksemaks ka vahetatud. Kassatädi andis mulle tagasi ainult münte. Pakkisin asjad kotti ja vaatasin, et midagi pole nagu õige. Aga ei saanudki olla, sest kassatädi ei andnud mulle tagasi mitte 6,38 euri vaid ainult münte summas 1,38 euri. Läksin ja ütlesin tädile, aga tema ei teinud minust väljagi. Inglise keelt ta ka mitte kõige paremini ei mõistnud. Üks teine klient siis ütles mulle, et kassatädi oodab teist kassatädi, kes tuleb asendab teda ja siis see kassatädi, kes mind pettis läheb ametiruumidesse kassat üle lugema. Niisiis ootasin tükk aega, lõpuks tädi võttis kassa ja läks taharuumi, tuli mõne aja pärast tagasi ja ütles, et kassas ei ole 5 euri üle. Püüdsin talle veel oma seisukohta seletada, aga polnud mõtet, sest ta isegi mitte ei kuulanud mind. Nii me siis läksime ära koju. Mis siis ikka ... juhtub! Reede õhtul me niisama istusime kodus ja napilt enne kella 20 avastasime, et võiks veini juua uude koju kolimise puhul. Jooksime ruttu supermarketisse, mis on õnneks väga lähedal. Valisime veinileti ääres veini, võtsime kuulda Läti tudengipoiste veinisoovitust ja ostsime ühe valge veini pudeli. Õhtu lõpetasime seega veiniklaasi taga.

Laupäeva hommikut alustasime ülla ülla jälle pudrukausi taga. Midagi peab ju sööma eksole, aga õnneks oli meil ka võileivamaterjal olemas, et veidi hommikusööki rikastada :)) Pärast hommikusööki tegime järjekordse pingutuse koristamise vallas - seekord küürisime vannituba. Kas me pole mitte tublid eksole ;)? Õhtupoolikul oli meil plaan minna toidufestivalile - pidavat olema selline üritus, kus erinevad toitlustajad pakuvad valikut oma roogadest ning oma valikuga on väljas õllepubid ja veinitoad. Toidu ja joogi kõrvale oli organiseeritud ka muusikaline ja meelelahutuslik programm. Jalutasime veidi linnapeal ringi, leidsime isegi omalkäel üles oma koolimaja, õigemini siis õigusteaduskonna, mis meenutab küll pigem Harry Potteri lossi :) ja saime pärastpoole teiste tudengitega toidufestivalil kokku. Ühesõnaga täitsa tore üritus oli. Õhtu lõpetasime vabas õhus, kus sai õlut juua või siis nt minu puhul kakaod vahukoorega ... mmm.

Pühapäeval võtsime plaani minna Saksamaale - Aacheni linna. Pärast hommikusööki ja mõningast uimerdamist seadsime sammud rongijaama poole, kust ühtlasi väljuvad ka bussid. Buss nr 5 väljus D platvormilt, edasi-tagasi pileti saime bussijuhi käest, mis maksis 7 euri. Buss sõitis tund aega ning tuleb märkida, et bussijuhid olid väga toredad.

Ega me midagi kuigi asjalikku Saksamaal korda ei saatnud. Vaatasime linnapeal ringi, pildistasime kirikuid ja muid toredaid kohti ning käisime Türgi kebabi söömas, mis oli väga hea ja millest sai kõht rohkemgi kui täis. Kuigi kõht oli isegi liiga täis, siis ma lausa pidin ikka ühest Itaalia jäätisekohvikust arbuusi jäätise ka magustoiduks võtma. No ei saanud seda võimalust maha magada, kuna Itaalias oli see lausa minu lemmik ja seda jäätist ei kohta mitte eriti tihti. Jäätis oli tõesti hea ning see sai otsa just täpselt selleks ajaks, kui uuesti bussi peale astusime, et tagasi Maastrichti sõita.

Niiviisi see meie esimene nädal siin Maastrichtis möödus. Täitsa tore on olnud ja kindlasti aina toredamaks läheb. No varsti peab õppima ka hakkama, aga nati aega ikka leiab, et õpingute vahel midagi lõbusat korda saata.